Tervislik makaronisalat?!

Kas on sellist asja nagu tervislik makaronisalat? Usud või ei, aga puhta koostisega toitu ei saa jagada tervislikuks ja mitte tervislikuks. Ainuke asi, mis toitumise puhul loeb on balanss ehk tasakaal. Tegelikult ongi nii, et kõike võib süüa, aga lihtsalt koguseid tuleb jälgida, sest inimkehal on kõike vaja – süsivesikuid (teraviljad, köögiviljad), valgud (liha, piimatooted, kaunviljad) ning rasvad (õlid, pähklid, seemned, rasvased lihatooted ning piimatooted). Kahjuks aga nende vahel kaob tihtipeale see tasakaal ära!

Mida süüa ja kui palju, et olla tervislik ja kas makaronisalat on tervislik?

Nagu ma ka enne ütlesin, siis kõik peab olema tasakaalus – inimese keha primaarsed energiaallikad on süsivesikud ja rasv. Rasva kulutab energiaks inimkeha väheintensiivsete tegevustega koos hapnikuga, kõrgema intensiivsusega töö/trenniga, kulutab organism aga rohkem süsivesikuid. Küll aga peab mainima, et mõlemad ainevahetuslikud protsessid töötavad samaaegselt ning ühe kasutamine ei välista teist! Lisaks on veel kasutusel ka kreatiin (mida saadakse näiteks lihast), mida kasutatakse maksimaalsel pingutusel, aga selle jätame praegu vahele! 😃 Makrotoitained on meie keha peamised energiaallikad, mikrotoitained (vitamiinid, mineraalid), aitavad keha erinevate ainevahetuslikke protsessidega.

Aga võib öelda, et ka makaronisalat saab olla tervislik kui jälgida koguseid, mida Sa sinna sisse paned. Kui makrotoitainete tasakaal jääb paika, siis on ka salat just Sinu jaoks tervislik! 😉

Makrotoitained (rasvad, valgus ja süsivesikud) on meie keha peamised energia- ja ehitusallikad!

Rasvad

Rasv on üldjuhul esimene asi, mida kaalulangetajad hakkavad vähendama – tõsiasi on aga see, et enamus inimesi tarbib rasvu niigi üle. Kui palju siis aga rasva peaks päevas tarbima? Naiste puhul oleks hea tarbida 1g rasva 1kg kehakaalu kohta, meestel aga veidi vähem – 0,75-0,8g 1kg kehakaalu kohta. Üldjuhul võib aga veidi rasva alati varuks jätta, sest sellega on kõige lihtsam üle minna! Rasvad on olulised meie hormonaalse tasakaalu tagamiseks ning samuti aitavad meie kehas imenduda rasvlahustuvatel vitamiinidel (A, E, K, F, D). 1g rasva annab 9kcal.

Valgud

Valgud on olulised meie keha arenguks, lihaste kasvuks ning osaleb lisaks veelgi väga paljudes ainevahetuslikes protsessides. Eestlased söövad üldjuhul vähe kvaliteetset valku! Keskmine inimene peaks sööma 1,2-1,6g valku 1kg kehakaalu kohta (lihasmassi kasvatamisel peaks kogus veelgi suurem olema). Head loomsed valguallikad on taised lihad, piimatooted, munad, kala ja mereannid. Lisaks võiks tarbida ka taimseid valguallikaid, mis sisaldavad lisaks valgule ka kiudaineid, mis toetavad ka ainevahetuse ning soolestiku tööd. Taimsed valguallikad on näiteks kaunviljad (herned ja oad, va rohelised oad), kinoa, läätsed, tofu/soja ja pähklid ning seemned. Ka täisteraviljad sisaldavad valku, kuid need sisaldavad lisaks ka palju süsivesikuid. 1g valku annab 4kcal.

Süsivesikud

Süsivesikud on üldjuhul viimane asi, mis pannakse paika! Ka toitumiskavasid tehes, kuna rasvad ja valgud on olulised keha arenguks ja hormaalseks tasakaaluks, siis nende kogustega väga mängida ei saa. Süsivesikud peaks täitma kogu ülejäänud kaloraaži, mis jääb valkudest ja rasvadest alles, vastavalt eesmärgile mida soovitatakse saavutada (kaalulangetus, -säilitus, -tõus). Süsivesikuid on väga lihtne saada, enamus süsivesikute allikad on teravili ja teravilja- ning pagaritooted, puuviljad, suhkrud, köögiviljad (eriti just kõrge tärklisesisaldusega köögiviljad nagu kartul ja bataat), maiustused jms. 1g süsivesikuid annab 4kcal. 

Kiudained

Kiudained ehk mitteseeduvad süsivesikud on oluliseks osaks ainevahetuse toetamises. Kiudained toetavad soolestiku mikrofloorat ning toidavad häid baktereid. Iga inimene võiks päevas keskmiselt ära tarbida 30g kiudaineid – süües täisteratooteid ja kaunvilju on seda kerge saavutada ja üldjuhul seda eraldi järgima ei pea. Kiudainetele eraldi energiaalast väärtust üldjuhul ei määrata. 

Aga kuidas teha makaronisalat ja teised toidud tervislikuks?

Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis kõige olulisem on tasakaal! Kui järgida taldrikureeglit, siis selle järgi võiks kuuluda 1/4 taldrikust valguallikatele, 1/4 taldrikust süsivesikutele ja 1/4 taldrikust köögiviljadele. Siis on oluliselt väiksem oht üle süüa! Näiteks, proovi iga toidu kõrvale süüa 2 peotäit köögivilju (selle asemel, et süüa lihtsalt makaroni hakklihaga, pane sinna kõrvale ka 1 kurk ja 1 tomat), see aitab Sul kõhtu täita ja vältida ülesöömist. Lisaks annab see Sulle ka palju vitamiine ja mineraale ning tõstab toidu väärtust.

Makaronisalati puhul tuleb silmas pidada seda, et makaronid või pasta ise on juba äärmiselt energiatihe, lisaks ka kaste (hapukoor, majonees). Kuidas seda parandada? Jällegi, pane pigem vähem makarone ja rohkem värkset. Kastme puhul eelista väiksema rasvasisaldusega tooteid – hapukoore asemel näiteks kreeka jogurt, kodujuust, maitsestamata jogurt vms (ka 10% hapukoor on parem kui 30% hapukoor 😁). Tavalise majoneesi asemel kasutan mina Felixi Eesti Kergeimat majoneesi – tõesti, ongi turul olevatest kõige vähem rasva ja kaloreid seal, kuid maitse on väga hea! Ja kui Sa ütled, et see ei maitse Sulle, siis Sa peaksid mõtlema, mis on Sinu eesmärgid ja mida Sa saavutada tahad? Kui Sa tõesti tahad näiteks tervislik olla ja kaalust langetada, siis usu mind – see on väga hea majonees! Või tahaksid Sa, et ma teeksin lisaks oma tavalisele MAJONEESILE ka mingi light versiooni majoneesist? Anna mulle teada! 😉

Kui Sulle selline informatiivne postitus meeldis, siis anna mulle kindlasti teada! Teen ju blogi ikkagi Sinu jaoks ja loodan, et kui Sulle miskit meeldib või ei meeldi, siis annad ka mulle teada, et saaksin seda veelgi paremaks muuta! 😍

Allolev makaronisalat on üks mu lemmikuid! Hea toiteväärtusega, täitev ning toetab ka minu eesmärke ja vajadusi! 😜

Snäkid jõululauale või hoopis nosimist aastavahetuseks?!

Teate, need on ühed mu lemmik snäkid peolauale! Vähe sellest, et neid on lihtne valmistada, need on ka ülimaitsvad (tegelikult ka väga odavad)! 😍  Kui ma tavaliselt teen neid imelisi röstsaiu suitsulõhest, siis leidsin poest hoopis palju kergema lahenduse! Nimelt, ei pea ma enam ostma poest kuumsuitsulõhe fileed või tükke ja neid puhastama ja purustama hakkama. Selle asemel on poes hoopis olemas Santa Bremori kaaviarikreem suitsulõhega – niiet seal on nii kalamarja kui ka suitsulõhe juba sees! Ja mis kõige olulisem? Imeliselt kreemiline ja siidine – see teeb selle kreemi valmistamise veelgi lihtsamaks.

Kuigi enamus teist juba teavad, et ma olen perfektsionist ja timmin ning valmistan kõike viimse hetkeni. Ja veel ka siis, mil külalised juba tulevad, siis see on ikka väga lihtne lahendus. Lisaks sellele, et neid on ülikerge valmistada, on need ka ülihead ning kaovad laualt lihtsalt sekunditega. Okei, mitte küll päris sekunditega, kuid esimestena kindlasti! Niiet, kui Sina oled ka mereandide fänn, siis meeldib see snäkk Sulle kindlasti. Kui Sa aga väga mereande ei armasta, siis pole see ka parim snäkk Sinu jaoks! 😁

Kas ma võin snäkke ette ka teha?

Minu soovitus on teha komponendid valmis – ehk siis saiad ahjus valmis röstida. Lisaks valmistada kreem ning panna see pritskotti või karpi (kui tõstad lusikaga kreemi snäkkide peale). Miks ma ei soovita kõike korraga valmis teha? Sest muidu need võivad kergelt läbi vettida ja röstid lähevad liiga pehmeks. Selle asemel tee esimene kandik valmis ja tõsta kreem külmkappi ja pane röstid näiteks karbi sisse. Kui esimene kandik otsa saab, siis paned röstid vaagna peale, pritsid kreemi peale ja ongi juba uued snäkid megakiirelt valmis. Kaunistuseks veel punast kalamarja peale, mis on lihtsalt tõeline kirss tordile!

Tahad veel retsepti ideid jõululauale?

Kindlasti soovitan Sul ise teha ka PIPARKOOKE minu salajase retsepti järgi! Okei, enam see pole saladus, aga kuni selle avaldamiseni oli see väga hästi hoitud saladus! 😁😁  Või kui mõtled, et võiks veel midagi lisaks jõululauale teha, siis PITSARULLID on samuti imeline snäkk, mis kaob kiirelt või tahad Sa hoopis midagi teravamat? Siis need AASIAPÄRASED KREVETID on täpselt õiged Sinu jaoks! 😉

Isetehtud lasanje on alati parim!

Lasanje on alati parim isetehtuna – nagu me kõik teame (või vähemalt minu lapsepõlvest on meelde jäänud), siis Garfield lihtsalt armastas lasanjet. See oli ta lemmiktoit ja hästi tehtuna maitseb see kõigile! 😍

Aga kuidas on siis õige, kas lasanje või lasagne? Kuna roog pärineb ise itaaliast, siis rahvusvaheline ja itaaliapärase versioonina on õige kasutada lasagne. Kui me räägime aga Eestist ja meile õigest kirjastiilist, siis muidugi lasanje! 😉  Mis siis lasanje õigupoolest on? See on lihtne pastaroog, milles on vaheldumisi värsked pastalehed (või poest pärit kuivatutd pasta) ning täidis ning kindlasti küpsetatakse seda ahjus. Kõige levinum on siiski lasanje hakklihaga kuid on ka palju-palju teisi variatsioone.

Milline pastalehe paksus on parim?

Ausalt öeldes on pasta paksus väga individuaalne sõltuvalt sellest mida Sina ise eelistad ning kui palju Sa oled asju ette valmistanud. Kuna mina teen tavaliselt alati oma pasta ise ning rullin ta õhukeselt, siis mina saan roa valmis äärmiselt kiiresti – kuna õhuke ja värske pasta lihtsalt küpseb niivõrd kiiresti. Paksem värske pasta küpseb kauem ning kõige kauem küpseb kuivatatud poepasta.

Kui rääkida pasta valmistamisest, siis mina teen tavaliselt kõik oma pasta miksri lisaotsikuga. Ning rullin üldjuhul 0st kuni 4-5nda astmeni! Linguine või spagetti puhul võin ma veelgi õhemaks pastalehed lasta – 5-6nda astmeni. Valmistamine on ülikerge – ma teen seda kõige üldjuhul mikseriga – lisan jahu, veidi soola ja munad ning segan kuni moodustub elastne taigen. Kui taigen jääb liiga kuiv, siis ma lisan ka paar supilusikatäit külma vett. Kuid alati vaid 1 spl korraga, et vältida seda, et taigen liiga vedelaks ja nätskeks läheks! 😉

Aga me peame nõustuma, et mitte ükski lasanje pole õige kui see ei sisaldaks juustu!

Selle jaoks teen mina eraldi juustukastme, mida ma kasutan nii vormi põhja peal kui ka vahekihtides ja peal. Miks ma kasutan juustukastet vormi põhjas? Selle jaoks, et pastaplaat lihtsalt ära ei kõrbeks sinna ning et ma saaksin alumise korraga terve tükki välja tõsta. Kui Sa teed seda suuremas vormis ja kastet alla ei pane, siis kleepub pasta vormi külge kinni ning seda on raske põhjast kätte saada. See on hea nipp Sulle, et saaksid ka oma roa ilusti serveerida! Aga kui ma päris aus olen, siis mina kasutan lasanje valmistamisel väikseid vorme, need on armsad ja täpselt parajad ühele inimesele! 😁

Kui Sa mõtled, et tahaks veel mõnda pastarooga proovida, siis tuletan meelde Sulle nii oma KREVETIPASTAT, KANAPASTAT kui ka RICOTTA GNOCCHISID! 😍😍 Ja nagu üks õige Itaalia toit, siis ei puudu ka sellest toidust vein – mina kasutasin Masi veinimõisa Valpolicellat. Valpolicella on mõnusalt kuiv ning vürtsikas vein, mis sobib ideaalselt lasanje kõrvale, kuna murrab selle rammusust ja värskendab vahepeal ka Sinu maitsemeeli.

Kas šokolaadi fondant on lihtsalt šokolaadikook?

Šokolaadi fondant ehk laavakook on väljast küpsenud, seest toores šokolaadikook, mida iseloomustab voolav sisu. Traditsiooniline fondant pärineb Prantsusmaalt ning sisaldab vaid loetud koostisosi – nagu näiteks muna, suhkur, šokolaad, jahu, võid ja soola – mina lisan ka veidikene vaniljemaitselist rummi siia maitsesks.

Kuidas teha oma jaoks parim šokolaadi fondant!

Nagu te juba teate mind, siis mina ei mõtle ühtegi retsepti välja nii, et see oleks tavaline, nii ka seekord! Lisasin oma fondantile lisaks ka Barracuda Vanilla Spiced rummi – see lisab nii imelise vaniljese maitse kui ka veidi vallatuma rummise nüansi fondantile. Kui aga Sina ei saa seda rummiga nautida või tahad teha lihtsalt ilma rummita, siis asenda 1 spl suhkrut 1 spl vaniljesuhkruga. Saad samuti imelise vaniljemaitse lisa!

Šokolaadi fondant sobib serveerimiseks nii vahukoorega, kuid pigem soovitan serveerida VANILJEJÄÄTISE või minu uue lemmiku VAARIKAJÄÄTISEGA, see on lihtsalt imeline! Videos serveerisin vahukoore ja värskete vaarikatega.

Kuidas tagada, et fondant oleks perfektselt küpsenud?

Fondanti küpsetamine ei ole tegelikult raske – küll aga ma soovitan eelnevalt ära proovida vähemalt 1 fondant küpsetada. Seda selle jaoks, et Sa teaksid, mis on reaalne küpsetusaeg. Olenevalt Sinu vormi suurusest ja materjalist võib ka küpsetusaeg erineda, niiet soovitan enne küpsetama hakkamist see järele testida. Minu vormide puhul on küpsetusaeg keskmiselt 8-10 minutit, sõltuvalt taigna temperatuurist.

Lisaks kasuta täpselt sama suuri ramekine ja soovitan kasutada portselanist, siis küpsevad ühtlasemalt ja aeglasemalt. Kui kasutad aga metallist vorme, siis arvesta, et Sinu šokolaadi laavakook küpseb kindlasti kiiremini. Ramekine saad näiteks Gemossist, valik on ka näiteks SIIN!

Kas laavakook peab enne küpsemist külmkapis jahutama?

Mina olen tähele pannud, et külmkapis jahutatud fondant küpseb ühtlasemalt. Selle jaoks ma tõstan ramekinid peale portsjoneerimist külmkappi umbes 1ks tunniks või sügavkülma 15ks minutiks. Jahutatuna küpseb šokolaadi fondant ühtlasemalt ja ei praegune. Küll aga arvestan ma sellega, et värske taigen küpseb ahjus umbes 8 minutit minu vormide puhul. Jahutatud taigen küpseb aga umbes 10 minutit samaväärse tulemuse jaoks.

Mida veel nautida šokolaadi laavakoogi kõrvale?

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis ilmselgelt sobib siia kõrvale imehästi VANILJEJÄÄTIS või hoopis marjasem VAARIKAJÄÄTIS, mis on tehtud hoopiski kreeka jogurtiga! Kui aga mõtled, et mis roog siia kõrvale võiks sobida, siis enne šokolaadi fondant’i sobiks imehästi ka näiteks KOORENE KANAPASTA SIDRUNI-VIINAKASTMES! Aga valikuid on ju palju, mine vaata näiteks pearoogade kategooriast SIIT!